Prindi

Õppe- ja kasvatustöö

Õppeaasta eesmärgid

  • Aitame lapsel kujundada positiivset minapilti, olles ise eeskujuks.
  • Laps hoolib oma tervisest ja teab mis on tervistsäästev käitumine

MOTO: Õues ja toas, mänguhoos uurime ja avastame koos

Õppetöö korraldus

Rühmade õppe- ja kasvatustegevuse korraldus on vastavuses koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ja Tallinna Mesimumm Lasteaia õppekavaga, arvestades üldtunnustatud pedagoogilisi printsiipe ning konkreetse rühma laste vanust/vanuseid, arengut ja eripära.

Õppe- ja kasvatustegevuse perioodi pikkus on 1.september-31.august. Aktiivne õppeperiood toimub 1.septembrist-31.maini. Suveperioodil toimuvad lasteaias mängunädalad, mil nädalateemast lähtuvalt planeeritakse üks tegevus päevas, korratakse õpitut läbi õue- ja avastusõppe ja viiakse läbi mänge laste vabal valikul.

Rühmade tegevuskava on koostatud rühmaõpetajate poolt õppeaastaks kuude lõikes. Tegevuskavade koostamisel lähtutakse lasteaia õppekavast, laste vanusest ning õppe- ja kasvatustööle püstitatud eesmärkidest konkreetses rühmas. Arvestatud on üldõpetuse põhimõtteid ning looduse, liiklus- ja tervisekasvatuse teemasid.

Rühmade nädalakavad planeeritakse integreeritult, eesmärgid ja tegevused seatakse lapsest lähtuvalt.

Õppe- ja kasvatustegevuse sisu on esitatud kuues põhivaldkonnas:

  • Mina ja keskkond
  • Keel ja kõne
  • Matemaatika
  • Kunst
  • Muusika
  • Liikumine

Lisavaldkonnad:

  • Tervisekasvatus
  • Liikluskasvatus
  • Keskkonnakasvatus
  • Väärtuskasvatus
  • Õuesõpe

Õppekava

Õppe -ja kasvatustegevuse eesmärk

  • lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

Põhimõtted

  1. Turvalisus
    • on loodud lapse arenguks soodne, turvaline keskkond;
    • on loodudvõimalused uurimiseks, katsetamiseks, eneseteostamiseks, et laps saab väljendada tundeid ja saavutada tunnustust.
  2. Järjepidevus
    • õppetegevuses on kasutatud põhimõtet kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale.
  3. Integreeritus
    • võimaldatud õppida mitmete mooduste kaudu: mängimine, näitlemine, ehitamine, lugemine, kirjutamine, katsetamine, käsitöö, kunst jne
  4. Individuaalsus
    • kõik pakutav olgu lastele huvitav, eakohane ja loovust arendav.
  5. Ühistöö
    • õppimine on vastastikune aktiivne protsess lapse ja täiskasvanu vahel, teiste laste ja keskkondade vahe, millega lapsed kokku puutuvad.

Tugiteenused

Logopeediline nõustamine
Laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajase märkamise ning individuaalse arengu toetamiseks teeb Tallinna Mesimummu Lasteaed koostööd logopeediga, kes vaatab üle sügisel kõik lapsed. Annab tagasisidet lastevanematele.

Lapse arengu hindamine

Lapse arengu hindamisel kasutatakse erinevaid meetodeid:

  • arengutabelite täitmine
  • lapse mängu vaatlus
  • arenguvestlused lastevanematega
  • küsitlused
  • arengumapid

Koolivalmiduse määratlemise põhimõtte

1.Lapse valmisolek õpingute alustamiseks kujuneb samm sammult kogu koolieelse elu jooksul. Valmisoleku kujunemist mõjutavad nii sünnipärased eeldused ja võimed kui kasvukeskkond, milles laps elab ja areneb, aga ka lapsevanemad ja õpetajad, kes lapsega suhtlevad ning tema arengut suunavad.

Töö erivajadustega lastega

Sügisperioodil (septembernovember) on selgitatud välja erivajadustega lapsed, on jälgitudkõiki arengulisi valdkondi:

  • Kommunikatiivsed oskused: suuline kõne, kõne mõistmine, häälikuja foneemitaju, lugemine, etteloetud teksti mõistmine.
  • Kognitiivsed oskused: vaatlus ja kuulamisoskus, silma ja käe koostöö, teabe mõtestamine.
  • Sotsiaalsed oskused: suhtlemine eakaaslastega ja täiskasvanutega, käitumine jne.
  • Motoorika: üld -ja peenmotoorika.
  • Eneseteenindus: riietumine, oma asjade korrashoidmine jne.
  • Üldtervislik seisund.

Koostatakse plaanid arenguliste erivajaduste rahuldamiseks.

  • Vajadusel on koostud individuaalne arenduskava neis valdkondades, milles laps abi ja arenemist vajab.

Planeerimisel on toetutud koostööle rühma õpetaja ja õpetaja abiga.

  • Plaanid seostatud lapse arengu analüüsiga.
  • Kaasatud erivajadustega laste arendamisse lapsevanemad.
  • Kommunikatiivsete erivajadustega lapse arendusplaani koostab logopeed.
  • Vajadusel konsulteeritakse eriarstide ja spetsialistidega.

 


Viimati muudetud: september 12, 2016